Tervise raviosakonna II korrusel kabinetis 200 alustas 2013. aastal tööd TÜ Kliinikumi Meestekliiniku kabinet Eesti juhtivate meestearstide Olev Poolametsa ja Margus Punabi juhtimisel.
Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinik on suurim meestele suunatud spetsialiseeritud tervishoiuteenuse pakkuja Balti- ja Põhjamaades. Pakutakse kõrgeimal tasemel kompleksset abi kõigi meestehaiguste korral. Enamike meestehaiguste suunal toimub meestekliinikus järjepidev teadus- ning arendustegevus.
Kabinet on avatud E-R 8.30 – 17.00
Kliiniku registratuuri telefon 73 19 100 (Tartu number, millelt registreeritakse Pärnusse vastvõtuaegu).
NB!
-
Meestearsti juurde võib pöörduda ilma saatekirjata.
-
Meestearsti kabinetis räägitu jääb väljaspool seda alati saladuseks.
-
Haiguste varane avastamine ja kiire korrigeerimine võimaldab enamasti tervendavat ravi.
Meestearst Margus Punab julgustab oma sookaaslasi arsti juurde minema
Meestearst on naistearsti analoog meestel, kes tegeleb kõigi meestele eriomaste terviseprobleemidega nagu seksuaalhäired, suguhaigused ja sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, eesnäärmehaigused, probleemid laste saamisel, hormoonitasakaalust sõltuvad haigused nagu kiilapäisus, rinna suurenemine jne. Samuti tegelevad meestearstid kõigi teiste peenise ja munandihaigustega. Viimastel aastatel on eriala ja ka meie keskuse raames järjest suurema tähelepanu pälvinud meeste üldtervise ja vananemise teemad. Täiendava info meestehaiguste ja soovitavate uuringuskeemide kohta leiate meestekliiniku kodulehelt: www.kliinikum.ee/meestekliinik
Ennetava tervisekontrolli soovitused meestele.
Kõik mehed peaksid meestearsti kontrollis käima vanuses 15-18 eluaastat. Sel perioodil on võimalik avastada ja edukalt korrigeerida mitmed sugutrakti toimimist ja seksuaalelu mõjutada võivaid haiguseid. Kuna munandivähk on väga kiiresti arenev ja enamasti just nooremate (15-45 aastaste) meeste haigus, siis peaks selle vanusegrupi mehed regulaarselt, kord kuus, kontrollima oma munandite seisundit. Mees peaks kindlasti arsti poole pöörduma kohe, kui ta tajub mingit muutusi munandi ehituses. Alates 45. eluaastast peaks iga mees regulaarselt kontrollima oma eesnäärme seisundit. Esimese PSA testi alusel on võimalik hinnata mehe eesnäärmevähi riski ja selle alusel tuleks paika panna edasise regulaarse kontrolli skeem. Enam kui pooltel meestel pole vaja PSA testi teha sagedamini kui 4 aasta tagant. Varjatud tervisehäiretele viitab ka tuntav seksuaalse huvi või võimekuse langus enne 60.-65. eluaastat.
Põhjalikuma terviseuuringu, mis peaks sisaldama kindlasti ka suguhormoonide ja eesnäärme seisundi kontrolli, võiksid läbida
kõik 35-40-aastased mehed. See on vanus, kui mees on oma täisküpsuses ja enamasti veel ka terve. Sellel uuringul on mitu eesmärki. Esiteks aitaks see varakult tuvastada ja seeläbi ka mõjutada suuremaid terviseriske. Samavõrd tähtis on aga panna paika võrdluspunkt, millega kõrvutada hilisemaid kehalisi muutuseid ja analüüsitulemusi.
Meestekliiniku link http://www.kliinikum.ee/meestekliinik/